17. August Väike Sirgi saab alati, mida Väikesirgi tahab

Sander:"Paja ajaja."(Paella tegemise kohta). "Ämblik on imetaja."
On öö. Osad pole veel linnast tagasi jõudnud. Ma istun kellegi lilla telgi kõrval tänavavalgustuslambi all külmakasti peal. Kui ma tasa olen, ei saa keegi teada et ma siin istun. Tauno tuli küsis kas ta võib kaks viimast viigimarja laiali jagada. Siin kõrval on paar kanistrit joogiveega. Kraanivesi on siin soolane. Soolane tee on vastik.
Täna ma sain Botaanikaaeda. Peale pikka aega otsimist (oskasin ma ka objekti valida, igal kaardil oli see eri kohas) jätkus minu 14-aastase-elu. Botaanikaaed oli väike allakäinud kuid suhteliselt uus asutus. Kõik, mis kasvas, kasvas õues. Meie sealviibimine nägi välja nii: mina ja Triin kõnnime mööda teed/peenart ja nopime asju, teised (Helene, Rasmus, Eleriin, Kärt, Lisanna) lebotavad ühe ja siis teise pingi peal. Oma ~2tunnise sealviibimise vältel nägin 4 võõrast inimest. Üldse ma vist rikkusin enamvähem kõiki reegleid mis seal olid. Mõistatus: 7 surnud eestlast botaanikaaias, mis juhtus? Vastus: viinamarjad olid mürgised. Nopitud asjadest: okaspõõsaid ma ei korjanud. Viigimarjad olid ilged. Viinamarjad olid head. Mürgise (sinihape!) mõrumandli oskasin ma ka suhu korjata, see kasvas kohe hariliku kõrval. Müstiline taim big num-num jäi proovimata. Triinuga leidsime mingi suletud tee lõpus peenra kust mingid inimesed (töötajad!) viinamarju noppisid. Meie ka. Mõtlesime pärast sinna tagasi minna aga selle aja peale leidsid teised keset aeda pügamata põõsad. Õgisime nagu elukad. Triin veel eriti - teda ma läksin pärast otsima (see aeg jõudis ta sissepääsust välja tulla). Suht lähedal asus kätepesemis-kaev. Nagu olekski asi nii mõeldud. Keelama keegi ka ei tulnud.
Siis läksin Kärdi ja Lisannaga Plaza Espanyale tagasi, et Taunoga kohtuda. Ma ei tahtnud üksi liigelda siin. K ja L läksid poodi. Mina märkasin Taunot 2 korda eemalt kuid siis ta kadus. Mu mobiil ei võimalda midagi teha - kaardil pole raha. Egas midagi, läksin üksi metroo peale ja sõitsin Palace Reial'i kus asus keraamika muuseum ja tarbekunstimuuseum (samas hoones). Kolme näituse vaatamiseks oli mul aega .. 1 tund. Jõudsin ka kuidagi, põhirõhk läks Margit Deinz'i "Intimate"'le mille pärast ma olin selle retke üldse ette võtnud. Seal oli 3 suuremat taiest - "Afrodite varandus"(mitusada erinevat portselansüdant seinal), "Demeteri puhkehetk"(vist?) ruum kuhu sai väikestest akendest sisse piiluda ja mille sisemuses oli portselanesemetega kaetud

laud ning kolmandaks Vana-Kreeka jumalate portselanist pesu, mis rippus tamiili otsas. Achilleusel olid sokid. /Praegu üks küülik lidus teed pidi mööda/.
Allpool oli Hispaania eri piirkondade ja ajastute portselanesemete näitus ning tarbekunsti poolel kõike keskaegsest kirstust 70ndate mopini. Pildistada tohtis (ilma välguta), paraku oli valgus selle jaoks täiesti ebasoodne. Siis pandi muuseum kinni ja ma läksin kesklinna tagasi. Vihma sadas, selg valutas ja muidu oli tore olla. Käisin poes ja tulin kämpingusse. Kedagi polnud (tegelt mõned magasid), käisin rannas ja tõus kastis mu märjaks. Siin on looded ja ülemõõduline 9. laine. Kui teised tulid, tehti paellat.

16. August - MACBA ja Joan Miro muuseum (mina, Helene, Tekkod, algul ka Kärt ja Lisanna)

Helene Miro muuseumis:"Igal pool on mingid suudlevad inimesed muuseumis /---/ peaks Maria ja Tõnise siia kutsuma.
Helene:"Maisaa need on mingid pardi jalanõud."
Triin:"Minuarust on huvitavad igasugu nilbed sõnad (arutletakse pede-tüve kohta eri keeltes." Eleriin:"Vahest tahaks küll skinhead olla."(funikulööris palav).
Helene:"Issand kui kõik mehed kannaks ilusaid lipse, oleks see alles elu!"
Triin:"Äksi täis nagu hispaania inimesed."(Tauno ja Helene vaidluse kohta teemal kas lennukis tohib süüa oma toitu).
Helene:"MInu meelest see on sama loomulik kui sa ei peereta ühistranspordis!"
Tauno:"Ühesõnaga sa üritad tõestada, et mul ei ole õigus!"
Kunsti päev. Mina tahan igatahes näha botaanikaaeda ja keraamikamuuseumi. Alustame sellest, mida Helene tahab (Contemporary Art Museum ja Joan Miro). Mõlemad muuseumid osutusid üpris huvitavateks kuigi õhtuks oli tunne, et ei taha enam ühtki pilti näha. Enne muuseume astusime läbi poest, kus müüdi 60.-70.ndate stiilis (originaal)asju. Lahe pood. Macba kohta - seal oli 4 näitust. Brecht, vinüülplaadid, mingi kohalik asi ja fotod. Mulle meeldis Brecht. Erinevad asjad, stoori juutes. Lipikud erinevate asjadega mida kuskil teha (karju:"USA naismaadlejad on parimad!" või "vihma sajab", anna kellelegi köieots ja kõnni minema jne). Inimesed lähevad muuseumi ja vaatavad asju nagu poleks neid enne näinud. Neid pole enne nii näidatud. Kohati suht suvalised tavalised objektid (mänguklotsid, pudelid, karbid jne).
Teine mõte, mis tekkis oli, et kõik tuleb läbi proovida. Ringi vaadates tundub, et kõigi maade kunst ongi sellele teele/rajale läinud. Igal maal on oma slaavi, juugend, kandilised asjad.
Miro muuseumi mineku eel otsisime süüa. Muuseumis tegin ülbet trikki ja andsin piletimüüjaneiule Tallinna tasutasõidukaardi ning tegin näo et olen 14. Läbi läks. Natuke olid pärast süümekad... aga noh ma ei plaaninud üldse minna sinna algselt. Kärt ja Lisanna läksid vahepeal Taunoga kuskile. Muuseumis oli lisaks piltidele ka lavadekoratsioone (?) suured kõikuvad vahtplastist pead, klaver mis mängis ja ajas inimesi taga ning igal moel sandistatud klavereid. Elavhõbedapurskkaev (Calder) oli täitsa äge. Maalid nägid välja sellised, et mul tekkis kahtlus kas Miro pole mitte lühinägelik (laiad mustad jooned). Muuseumide juures on tavaliselt lahedad pudipadipoed, ostsin Miro kustuka. Pärast kohtusime taas Taunoga ja jalutasime veidi. Jõudsime botaanikaaia aia taha.
Helene:"Ei, Sirgi, sa ei pressi end läbi." Ja sõjamuuseumi. Militaarmuuseumi sadamapoolsest küljest sai üle aia küünitades (mitte kukkuda) korjata kaktusevilju (hea) ja metsviigimarju (halb). Viimasest - kindlusest - aeti meid pea kohe ära kuna see oli tegelikult juba suletud. Kämpingusse minnes sõitsime funikulööriga (trammrong) ja metrooga ning bussiga. Tauno ja Helene läksid bussis vaidlema. Tauno arvas, et see, et lennukis ei tohi oma toitu süüa on absoluutselt ebaloogiline. Siis nad õiendasid natuke.
Nädala pärast läheme juba koju - ma üldse ei igatse teglikult. Maria andis mulle mu pirni.

15. August Sabinanigo - Huesca - Barcelona

Triinu:"See herilane tekitab tuult siin."
Anu:"See mida kardad, see kunagi ei tule. Ma mõtlesin, et õudne palavus on. (Siin on umbes nagu Eesti suvi).
Bussis on rõve magada, kael jääb kangeks, suu vajub lahti ja kõrvad lähevad lukku. Täna sajab ladinal vihma Huesca ja Barcelona vahel. Hommikul ärkasime pimedas ja madalate pilvede all. Aeg oli varajane, nagu plaanitud ja süüa me ei teinud. Teepõhja kallasin ühele kanalisatsioonirestile (eilane toimkond!) ja oligi valmis. Edasi kappasime bussi - rongijaama. Rongirööbaste kõrval kasvasid ahvatlevad põldmarjad, invaväljapääsu kaudu sai aiast läbi ja möödakäijad võisid imestada okasvõsas sobravat mind. Korjasin ka teistele suure pihutäie ja tõmbasin oma jala sentimeetriste okaste otsas veidi lõhki.
Anu tuli kuskilt saiapoest ja saime igaüks kahepeale pika saia. Seekordne bussisõit polnud nagu okserong Torlast siia. Kellelgi ei hakanud halb. Inga lubas mulle lilledega maalimise projekti jaoks tuua räkitäie katseklaase. Helene rääkis eile mulle nende üritusest Moi drug Kalev, vaatan kas saan Katja neile abiks. Bussis üks mees norskas nii kõvasti, et jube. Tükk aega mõtlesime mida teha (välguga pilti).Buss tegi vahepeatuse kohas, mis oli sarnane sellele, mis oli siis kui me vastupidise suunaga reisi tegime, isegi kassipojad olid olemas. Viskasin Aura pudeli ära ja ostsin mingi kohaliku naftamorsi. Rasmus suutis jäätiseautomaadist välja meelitada ühe jäätise asemel kaks (teise sai Helene). Ta vist on tõega otsustanud teada saada, mis vaikse Rasmuse peas toimub. Kui nad just parasjagu ei nori üksteise kallal. Kuulan bussis kohalikke raadiojaamu. Täitsa ok.
Rasmus (Helenele):"Vaau, polegi veel päris narkar."
Helene:"Kui sa veel kaua ülbad, siis ma teen nii ,e t sa ei saagi küpsist mängida."
Uskumatu, aga keegi (Eleriin?) mainis, et Rasmus möliseb viimasel ajal nii palju, et see käib närvidele.
Rasmus:"Ma olen kogu aeg radiaatori külge aheldatud, seepärast ma ei käigi õues."
Helene:"Rasmus, mine söö nuudleid."
Triinu:"Kas lained peksid sind ka vastu põhja või?"
Sander: "Aisakell, aisakell...."
Õhtu. Oleme jõudnud kämpingusse, teinud mõninga tiiru. Siin on bassein ja täitsa ok pood. Lennujaam on lähedal => lennukid sõidavad iga paari minuti tagant üle.
Tauno:"Viimsisse ma lähen suht harva, mulle ei meeldi seal."
Margus (veini õnnestumise kohta):"Ma üritan homme uuesti."
Praegu lööb siin välku ja müristab, lubatud 4 telgi asemel panime üles 5. Päeval tehti makaronirooga (päris söök) ja käidi meres tapjalainete keskel ujumas. MIna, Maria + Tõnis kolisime kurjast merest basseini. Märksa ohutum. Ma leidsin heki äärest teokarbi. Õhtupoole käisime Eleriiniga bussipeatuses Taunol ja Triinul vastas aga nad olid selle ajaga ise jõudnud kämpingusse. Tahaks kohupiima. Maria ja Tõnis tulid mulle teepeal veinipudeliga vastu ja pole siiani välja ilmunud. Homme teeme muuseumituuri.
Anu:"Ma arvan, et me ei muretse nende pärast."
Tauno oli veits pahur kuna ta polnud päev otsa süüa saanud aga meil oli oma toit. Eleriin leidis bussipeatusest kellegi isikutunnistuse.

Inga Tuulile:"Ära saapaid märjaks lase."
Inga:"MIngi popcorn plahvatas välgu käes."(Telki ära uppuda oleks näotu).

14. August, Sabinanigosse

Tõnis Tiitsaar:"Buss on plastmassist."
Eleriin:"Sa oled mu msnis, ma isegi rääkisin sinuga paar korda."
Hommikupooliku me kudesime San Nicolas de Brujaruelos, kämpingus. Ma magasin telgiga sellises kohas, et igat pidi oli pea allpool kui jalad. Süüa sai täna jälle palju. Riisihelbeputru. Ja ülejäänud 4 muffinit sai tikuloosi teel sõbralikult ära jagatud. (4:15 suhe on minu kasuks). Õnnelikud põlenud tiku omanikud olid Marcus, Lisanna, mina ja Maria. Lahkusime 16 paiku, enne sõime soolapähkleid. Vähemalt minu ja Mattiase jaoks vale tegu. Helene ja Margus eskortisid mu siiski Torlani. Mets oli tõeliselt kena ja vestlus Helenega huvitav. (Hommikul olid meie algse asupaiga vallutanud lambad). Torlasse jõudsime ~20.00ks ja hoolimata sellest, et olin Margust närviajava järjekindlusega võsast igasugu marju korjanud, jõudsime Sabinanigo bussile. Me ei pidanudki ööbima saarel, mille Triin ristis Isla de La Robertaks. Sabinanigosse jõudsime kümne paiku => poed olid kinni. Mõnd fruteriat oleks tahtnud külastada. Ja tere okaspõõsad! Ööpimeduses kämpingut otsides said paljad sääred ka nendelt huvitava mustri.
Lõpuks jõudsime kämpingusse, mis oli puupüsti täis kõikvõimalikke autosuvilatega tegelasi ning maksime 5€ et mõni tunnike nende okkalisel murul magada. Sest ajast topin ma joogiautomaatidesse Eesti ühekrooniseid, kuid saan need jätkuvalt tagasi.
(Teel Torlasse lagunes lõplikult ära mu seljakott - raami 2 meetrist alumiiniumorki tungisid läbi teibi välja ja ma tõmbasin need ära. Nüüd mul on 2 mõõka). Öösel sadas loomulikult vihma. Äratus oli kell 6.20, õnneks keegi polnud ületamatult läbi vettinud. Tauno ja Triinu hääletavad Barcelonasse. Matkapäeviku esimene leht tuli ära. Kuna ööbimiskoht oli pisike jalkaväljak, siis sai omajagu väravate küljes kõlkuda. Põhiliselt küll lõuga tõmmata (rekord siiani minu), kiikuda ja end pea alaspidi painutada. Ma jäin saapapaelapidi võrgukonksu kinni. Osav.

13. August, tagasi Hispaaniasse

Eileöösised sündmused vajavad kirjapanekut. Kell 9 laekus Tauno. Ta oli udus (nähtavus ~15m) ära eksinud, teinud tiiru ümber mäe /ma kahtlustasin enda puhul, et ma võin nii teha kui ära eksin/ ja silmapaistvalt hirmul ning halvas tujus. Ta oli kartnud, et me muretseme ta pärast. Hmmm.
Siis vedeleti natuke aega telgis. Kell 10 leidsin ma, et võiks süüa saada. Väljas oli päris pime, mõned juba magasid. Kärt ja Lisanna keetsid suppi Marguse telgis. Soe nagu saun. Oma telki tagasi tulles laksasin pool suppi maha. Pärast küsisin teise portsu veel.
Siin on veega kitsas - kui päike ei paista, liustik ei sula ja vett ei saa. Praegu (hommikul) on ka see probleem. Vetsuskäik oli tõeline õudusunenägu. Mu taskulamp kustus ära kui ma sinna jõudsin. Tagasi tuli pimedas üle suurte kivide ronida ~40m ja minu kisale reageerisid teised ka alles siis, kui päris lähedal olin. Telgis istusin Triinule pähe. Veel kahed vahetatud patakad said kohemaid tühjaks. Öösel sadas jääd (olime pilve sees), suht külm oli. Mu veepudelis oli vesi jäätunud, samuti telgi peal ja veepotis. Kosk paistab siit telgi juurest ära ja näeb välja nagu Valaste juga. Ma lootsingi, et saan telgi ees päikse käes istuda ja kirjutada. Toidust niipalju, et vett jätkus vaid tee jaoks, suhkur on otsas ja täna ei õnnestu datleid sisse vehkida kivi pealt. Sain eilse supi jäänustest viimase portsu. Ma pole 2 päeva nõusid pesta saanud - see on tõeline pimedas söömise supp. Juukseid pole ka kamminud rekordiliselt 9. augustist saati.
Helene:"Ma olen seesmiselt piisavalt metal, mul ei ole vaja Ah! väliseid atribuute."
Eleriin:"Mul oleks veel Smectat vaja kuigi siin on nii kenad vetsud."
Inga:"Ma olen hingelt rase."
Eleriin:"Aia! Maisaa aru mul on tagumik krampis."
Inga:"Sul on taskud krampis?"
Nõndaks. Õhtu. Praegu oleme jällegi Hispaania poolel, kämpingus. Algselt me olime kämpingu taga ilusal "puisniidul" aga kurjad pargivahid ajasid meid ära. Sel ajal kui mina, Tauno, Maria ja Eleriin ujumas käisime. Mäest laskumine oli rõve (jätkuvalt jälestan seda) aga mitte liialt hull. Tegin Margusele bioloogiterrorit. Ta nüüd teab, mis taimi ta pildistas (iileks, viirpuu, jugapuu, toompihlakas, türnpuu, pöök, kadakas jne). Lisaks otsustasin teha tapjaliku katsetuse süüa jugapuu vilju. Julgesin mina, julges ka Margus. Söödav on punane viljarüü, seeme ja kõik muu on mürgine. Peotäis okkaid tapab hobuse. Olen siiani elus ja täie tervise juures. Kuna ma põõsas kruukamas pole käinud, võin eeldada et olen enam-vähem ainuke, kes kõhuhaigusest on pääsenud. Teised teevad väljas praegu pihlakamarjadest kisselli. Muide pargivahid lubasid meil ka lõuna ära süüa enne kämpingusse minekut. Helene kasseeris mul 4.50€, mis on siin ööbimise hind. Positiivne, et siin saab pesta. Käisin juba duši all, algul oli vesi külm, veidi aja pärast soe ja siis kui ma leidsin,et nüüd on hea läks uuesti külmaks. Mu dušivoolikul puudus otsik, nii et sealt tõusis tore meetrine fontään lae poole. Ma küll ei taha veel Barcelonasse minna.

12. August

<- Mää! Tuuli:"Mina tahan oja minna vaatama. Ma tunnen lammastele kaasa, neil on endal sellest kolinast kindlasti siiber. Ma ei taha kooli, spordipäev tuleb ju kohe."
Triinu:"Väga rõve on olla, pea kumiseb ja kõht kiuksub."
Inga on hulluks läinud, paneb kirja toiduasju mida ta kodus tahab. Täna oli põhimõtteliselt liiga külm.
Tuuli:"Ma ei oska enam trükitähti ka kirjutada."
Mõnel inimesel on tõsine kõhutõbi. Hommikusöök oli mannapuder, 2 pasteeti, 2 leiba, lõunaks kiirnuudlid. Paljud läksid mingit lähedalasuvat tippu (Taillon) vallutama aga minul polnud tahtmist sellest rusunõlvast üles ronida. Õigemini alla, sest alla ma ise ei saand eelmine kord. Niisiis jäime Tuuli, Triinu, Marcuse, Mattiase, Sandri, Anti, Aile, Maria ja Eleriini ning Meriliisiga laagrisse, mängisime refugios kaarte. Sander ja Marcus ostsid endale kalli raha eest võita võileivad. Teised tulid tagasi lõuna paiku. Pool matka on läbi ja ülehomme läheme Torlasse. Eleriin tegi laua ääres endale puupärleid.
Peale lõunat, mingi kell 18 läksime Taunoga Euroopa kõrgeimat juga vaatama. Paraku oli ilm väga pilvine ja näha polnud midagi peale udu ja mõne lamba. Lambad olid värvitud punasega (esiots) ja sinisega (taguots). Triinu ütles, et ta oleks teistpidi teinud. Kellukest ma ei looda enam leida, sest need on megasuured ja paistavad korralikult kinnitatud. Kui ma üksi ja peaaegu äraeksinuna lõpuks refugio peldikutoru juurde välja jõudsin, koperdasid udust välja matka-Rasmus ja matka-Helene. Aa lõuna ajal panime telgi ka uuesti püsti. Kui ma peldikut pildistada tahtsin, avastasin mingi tüübi sealt peldiku kõrvalt kükitamas. Pilt jäi ära.
Selg valutab. Magamiskott on otsi andmas ja seljakott... noh sealt on mingid metalljurakad väljas. Tahaks puuvilju ja jogurtit. Raamatu sain ka täna läbi. Eleriini matkapäevik sai alguse oksekotist. Loodetavasti homne ei osutu vertikaalseks Vilaskiks, nagu eilne.
Aile ja Anti lahkusid ennelõunal, Anti tahtis liha. Kohtume 18ndal Barcelonas Sagrada Familia ees.

11. August. Läheme Prantsusmaale

Ärkame-sööme-pakime. Tauno halab, et ta juuksed on sirgeks läind. hee. Soovitame talle talle kõikvõimalikku jaburdust keemilistest juuste pesemiseni. Mind paigutati jälle rivi etteotsa - hea aeglane tempo. Algul ma tegin natuke liiga kiiret enda ja teiste jaoks. Üldiselt oli asi üsna kurnav, poolel teel käisime ühes suures looduslikus koopas. Kahjuks ma unustasin fotoka võtta. Suuruselt oli see võrreldav Laagri maa-aluse saaliga, sisse saamiseks tuli aiast üle/alt ronida. Seal oli jääd, mida mööda võis sügavikku libiseda. Need kellel olid paremad lambid said sügavamale ronida. Põrand oli kaetud lirtsuva "soustiga".
Kell 10 alustatud retk lõppes minu jaoks kell 18 Ronaldi Refugios. Enne seda oli veel muidugi kohustuslik ketirada ja hulk muud turnimist suure kotiga. Peale koobast läks grupp ka laiali, enamvähem igaüks ise vaatas kuidas saab. Kui ma ühes kohas maha istusin, nägin neid ilusaid punase-hallikirjusid kaljuronijalinde /kaljuklutt, vt pilt/. Kurult laskusin ma oma tund aega Marguse abiga. Ma ei salli rusunõlvasid.
Hommiku kohta - ma ei saa aru kas tõsielusarja "Matk" suurimatel mölalõugadel polegi magada vaja. Mäe ronimisega on üldiselt nii nagu palju raskega. Kuskil seinal higistades mõtled, et täiesti jube jubedamaks enam minna ei saa, igalt poolt valutab ja jalad ei liigu. Hiljem laagris mõtled puhates, et polnudki nii hull. Siin on WC-sid õues ainult 1 ja see on üsna jube metallkapp. Sinna ronida üle suurte kivide on suht jube. Tundub, et kõhutõbi on mu vist lõpuks kätte saanud... aga võibolla ei ole ka.
Õhtusöögiks sai Maria tehtud (range järelvalve all) kartuliputru, 4 näkileiba, 2 juustu ja 3 viilu hallitanud vorsti. See oli üsna rohke, Inga suutis saavutada isegi mingi ülesöömise. Matka-Maria ja Tõnis Tiitsaar leidsid teineteist.
Helene:"Ma mõtlesin, et mul on kõht korrast ära aga ju ma siis hoopis keen."(Rasmusega vaieldes).
Siin on hädapärane mobiililevi aga sõnumeid pole. Mattias, kes tegi liustikul lumememme tahab ära Barcelonasse. Magan pea alaspidi. Pilv ründab.

10. August

Tuuli:"Küll on tore, et mu vanaisal ei ole mägedes lambaid."
Anti:"Mägivaal on tore loom."
Peaks kõrvatropid muretsema, Vilaski stiilis kurjustamine ei mõju enam mägihaiguses matka-Antile.
9. 30 hommikul. Kõrvalmäe otsa tuleb sadade kaupa lambaid.
Mattias:"Kogemata teen nalja. Ta ei saa üldse naljast aru."
Anu:"Uskumatu, mu laps hakkabki pesema särki."
Hämmastaval kombel ma ei viitsi enam väga kirjutada. Midagi sellist. Üle nädala on ikka liiga pikk. Või siis mäed ei soodusta loomist - ma ei kujuta ette, et ma siin juttu kirjutaks või joonistada ka ei viitsi. Eile mäe otsas üks naine joonistas. Mõtle milline kadu, kui pliiats alla lendab. Täna on Tauno ja Rasmus söögitoimkonnas, mis tähendab suurel hulgal segadust. Teine grupp käis täna tipus (va Mattias, keda ei äratatud ja Margus, kes käis Marmorsilindril). Ülejäänutega lebotasime laagris, pargivahtide rõõmuks ja et muru ära ei sureks võtsime ka telgid maha. Selle tulemusel vedeles kõik kola õues, nii et asi meenutas prügimäge. Telgi panime alles siis püsti kui Margus õhtul kisas, et vihma võib hakata sadama. Ainult kaared tuli püsti ajada, muud miskit. Ja pilved läksid ära.
Sander:"Kuhu sa lähed!?!!"(kauss tatraga sõidab mäest alla).
Hommikusöök oli mingi 11 ajal. Teine grupp tuli pärastlõunal õnnelikult tagasi. Meriliis oli kukkunud aga muidu OK. 1. grupist mingi osa otsis läheduses koopaid - Eestis on uhkemad. Homme me peame muide edasi minema. Ma ei taha selle kotiga küll kuskile minna. Täna tehti jälle lavašš-pannkooke nuudliõliga. Päikese loojumisel tekkiv vari mäeküljel liigub hämmastavalt kiiresti. Päeval võeti veel Anti patsid lahti, ta nägi välja nagu 5. klassi tüdruk. Matka-Rasmus ja Matka-Helene on kahtlaselt lähedaseks saanud, topivad üksteisele kõrsi ninna ja Helene lõikas talle lõuga sisse ning teipis pärast(?) siis nad käisid veel kettidega rada avastamas.
Mina lugesin "Frankensteini" (lõpp paistab) ja kuulasin Inga ja siis Triin Tekko pleierit.
20.22 päike kadus mäe taha.
Nende pleieris paar paremat asja - Vana mehe laul, Bittersweet symphony ja Ruja.
Sander ja Mattias pläkerdasid enda peale päevituskreemiga põnevaid mustreid. Maria ja Tõnis Tiitsaar tegid päeval pudelist veesõda. Marial oli suhkruga tee.
Triinu pleier on väärt asi - minu väiksemaaja (umbes 12a) unelaul Vilsandi laul tuli. Peldikus on järjekord, eeldatavasti keegi peseb pesu jälle. Helene torgib jälle Rasmust. "Leidsin õige koha, ma pean murdma ta."
Mõtlen mahajäänutest. Mu kõnekaardil on ilmselt ~3kr.

9. August. Monte Perdido, tipupäev

Ma olen nii kondine, et normaalselt magamiseks pean kampsuni selja alla toppima. Seljakott hõõrus ära ka. Äratus oli migi kell 7 ja telk polnudki ära lennanud. Vihm oli ka järele jäänud. Putru täna ei saanud, sai müslibatooni ja näkileiba. 8.15 lahkusime. Mina olin suht koguaeg esimene, et tempo püsiks enamvähem normaalne. Ronisime sama teed, mis eile ainult et kõrgemale. Monte Perdido on 3355m tee oli kohati suht suure kaldega, veerevate kividega ja ära kempsustatud. Ja natuke väsitav aga mitte nii hull kui eile. Antil on jätkuvalt paha. Tipus olime (16 in) 12.30. Toredad hispaanlased andsid müslibatooni, Helene neile eesti šokolaadi.
Helene->Rasmusele:"Kammi mu kulmud ära."
Sander:"Mingid prantslased tõmbavad end paljaks ja hakkavad jalataldu nühkima seal, ise veel laulavad ka."
Tauno:"Euroopat ei ole olemas. Euroopat kui maailmajagu."
Anti:"Nagu surmatõbi oleks kallal."
Õudusfilmidest, Helene:"Jaapanlased ongi õudsed."
Triin:"Balti jaama toode võiks olla konservisaiake. Okei jõua nüüd kuskile, ma tahan pesema minna."(Tauno jutu kohta).
Vahepeal kimbutasid pargivahid Anu. Telgid ei või päeva ajal üleval olla. Eks siis võeti need aeglaselt maha... ja jäeti siis pooleli kui pargivahid minema läksid. Praegu on kõik telgid püsti. Alla tulles lebotasime Triini, Triinu, Inga, Tauno ja Tõnistega päris kaua kuskil mäe peal. All ma üritasin peale kiirnuudlite söömist vetsus juukseid pesta. Veesurve oli peaaegu olematu ja minu selja taga seisis kena kari pudelitega hispaanlasi ja prantslasi, kes tahtsid just sellest kraanist vett. Mitte sellest, mis seal kõrval lekkis. Normaalne. Ma unustasin šampooni ka sinna. Korraks. Ma ei tea, millega Margus Taunot ähvardas, aga mingi hetk kandis ta mäes mütsi ka. Varsti saab makarone. Kunagi saan ma šokolaadi - vedasime Taunoga alla minnes kihla kus Inga on (Tauno arvas, et minust taga st ülevalpool) aga mina, Triinu ja Margus olime ju viimased.
Külm hakkab... peaks oma vähesed riided selga toppima. Tauno tahab pastakat et oma matkapäeviku juurde asuda.
Laskumisel oli põhiline toiduteema (jälle!), tagasi olles peaks Balti jaama rasvabaarist miljon kalorit hankima. Toimus ka alternatiivköök, nõgesesupi ja jahupannkookidega.
Mattias(õpetaja kohta):"Nüüd ta ei tatista enam mu vihikut täis."
Helene, Taunole:"Sa ei saa inimsuhteid geograafiaga mõõta."
Täna rääkisime kirjandusest.

8. August: Tauno sünnipäev, Tõsielusari "MATK"

Helene:"Sirgi on 3 inimese telgis neljakesi."
Hm, täna pidanuks olema lebo aga ei olnud. Meesmatkalised läksid teisele grupile vastu. Antil on ikka halb. Meriliisil ka, tema jäi laagrisse, ülejäänud tüdrukud (mina, Helene, Triinu, Tuuli, Aile) läksid oma mäge vallutama, et saaks jalutada. Minu jaoks oli see üsna tappev, võttis hingeldama. Mäe nimi oli vist Punta d'Arablo, igatahes tippu me ei jõudnud.Vihma hakkas sadama ja suur kuri hall pilv redutas kuru kohal. Kella viieks olime tagasi ja teised olid ka selleks ajaks kohale jõudnud. Tänane lõuna oli jälle näkileib juustuga. Õhtuks oli pakisupp. Tauno oli toonud veel mingeid keekse ja virsikukonservi ja kalmaarid omas tindis, mis oli must ja ilge aga kala moodi.
Täna on tuul väga tugev, telk tahab minema lennata. Minu telk. Tassin mingeid hullemaid kive, mille külge seda siduda. Selle kivi, mille all on sipelgapesa jätan neile, aga Anti võttis selle pärast ikka kui ehitas kivitorni. Selle külge pani ta köiega oma telgi.
Enne minekut ma parandasin ära ühe augu mille Tauno Slovakkias mu kotti tekitas ja lasin Rasmuse niitidel ära lennata. Kell 8 sättis enamus rahvast end magama... Helene-Triinu-Maria-Aile-Eleriini telgis toimus mingi kisa, nii et läksin sinna. Algul mängisime tõsielusarja, tõde ja tegu ja pärast mõtlesime erinevate matkaklubi inimeste laule. Siis tehti veel inimestemahutamise eksperimente - Tõnise-Anti telgis oli 7 inimest, Aile & co telgis (4in telk) pärast 12. Päris kitsas.
Vetsus on vesi otsas, hambaid pesta ei saand. Kaussi pesta ka ei viitsi, lähen üle Joonase stiilile. Huvitav kas telgi laperdamist annaks kuidagi soojusenergiaks muuta? Mu telk hakkab vist pooleks minema. Kas UV-d saaks pildistada... ? siin on palju valgete õitega lilli, kuid kindlasti on neil mingi kena UV muster. Ja selle roosa lille, millest paistab ainult õis kaevan ma ka kunagi välja.