13. August, tagasi Hispaaniasse

Eileöösised sündmused vajavad kirjapanekut. Kell 9 laekus Tauno. Ta oli udus (nähtavus ~15m) ära eksinud, teinud tiiru ümber mäe /ma kahtlustasin enda puhul, et ma võin nii teha kui ära eksin/ ja silmapaistvalt hirmul ning halvas tujus. Ta oli kartnud, et me muretseme ta pärast. Hmmm.
Siis vedeleti natuke aega telgis. Kell 10 leidsin ma, et võiks süüa saada. Väljas oli päris pime, mõned juba magasid. Kärt ja Lisanna keetsid suppi Marguse telgis. Soe nagu saun. Oma telki tagasi tulles laksasin pool suppi maha. Pärast küsisin teise portsu veel.
Siin on veega kitsas - kui päike ei paista, liustik ei sula ja vett ei saa. Praegu (hommikul) on ka see probleem. Vetsuskäik oli tõeline õudusunenägu. Mu taskulamp kustus ära kui ma sinna jõudsin. Tagasi tuli pimedas üle suurte kivide ronida ~40m ja minu kisale reageerisid teised ka alles siis, kui päris lähedal olin. Telgis istusin Triinule pähe. Veel kahed vahetatud patakad said kohemaid tühjaks. Öösel sadas jääd (olime pilve sees), suht külm oli. Mu veepudelis oli vesi jäätunud, samuti telgi peal ja veepotis. Kosk paistab siit telgi juurest ära ja näeb välja nagu Valaste juga. Ma lootsingi, et saan telgi ees päikse käes istuda ja kirjutada. Toidust niipalju, et vett jätkus vaid tee jaoks, suhkur on otsas ja täna ei õnnestu datleid sisse vehkida kivi pealt. Sain eilse supi jäänustest viimase portsu. Ma pole 2 päeva nõusid pesta saanud - see on tõeline pimedas söömise supp. Juukseid pole ka kamminud rekordiliselt 9. augustist saati.
Helene:"Ma olen seesmiselt piisavalt metal, mul ei ole vaja Ah! väliseid atribuute."
Eleriin:"Mul oleks veel Smectat vaja kuigi siin on nii kenad vetsud."
Inga:"Ma olen hingelt rase."
Eleriin:"Aia! Maisaa aru mul on tagumik krampis."
Inga:"Sul on taskud krampis?"
Nõndaks. Õhtu. Praegu oleme jällegi Hispaania poolel, kämpingus. Algselt me olime kämpingu taga ilusal "puisniidul" aga kurjad pargivahid ajasid meid ära. Sel ajal kui mina, Tauno, Maria ja Eleriin ujumas käisime. Mäest laskumine oli rõve (jätkuvalt jälestan seda) aga mitte liialt hull. Tegin Margusele bioloogiterrorit. Ta nüüd teab, mis taimi ta pildistas (iileks, viirpuu, jugapuu, toompihlakas, türnpuu, pöök, kadakas jne). Lisaks otsustasin teha tapjaliku katsetuse süüa jugapuu vilju. Julgesin mina, julges ka Margus. Söödav on punane viljarüü, seeme ja kõik muu on mürgine. Peotäis okkaid tapab hobuse. Olen siiani elus ja täie tervise juures. Kuna ma põõsas kruukamas pole käinud, võin eeldada et olen enam-vähem ainuke, kes kõhuhaigusest on pääsenud. Teised teevad väljas praegu pihlakamarjadest kisselli. Muide pargivahid lubasid meil ka lõuna ära süüa enne kämpingusse minekut. Helene kasseeris mul 4.50€, mis on siin ööbimise hind. Positiivne, et siin saab pesta. Käisin juba duši all, algul oli vesi külm, veidi aja pärast soe ja siis kui ma leidsin,et nüüd on hea läks uuesti külmaks. Mu dušivoolikul puudus otsik, nii et sealt tõusis tore meetrine fontään lae poole. Ma küll ei taha veel Barcelonasse minna.