16. August - MACBA ja Joan Miro muuseum (mina, Helene, Tekkod, algul ka Kärt ja Lisanna)

Helene Miro muuseumis:"Igal pool on mingid suudlevad inimesed muuseumis /---/ peaks Maria ja Tõnise siia kutsuma.
Helene:"Maisaa need on mingid pardi jalanõud."
Triin:"Minuarust on huvitavad igasugu nilbed sõnad (arutletakse pede-tüve kohta eri keeltes." Eleriin:"Vahest tahaks küll skinhead olla."(funikulööris palav).
Helene:"Issand kui kõik mehed kannaks ilusaid lipse, oleks see alles elu!"
Triin:"Äksi täis nagu hispaania inimesed."(Tauno ja Helene vaidluse kohta teemal kas lennukis tohib süüa oma toitu).
Helene:"MInu meelest see on sama loomulik kui sa ei peereta ühistranspordis!"
Tauno:"Ühesõnaga sa üritad tõestada, et mul ei ole õigus!"
Kunsti päev. Mina tahan igatahes näha botaanikaaeda ja keraamikamuuseumi. Alustame sellest, mida Helene tahab (Contemporary Art Museum ja Joan Miro). Mõlemad muuseumid osutusid üpris huvitavateks kuigi õhtuks oli tunne, et ei taha enam ühtki pilti näha. Enne muuseume astusime läbi poest, kus müüdi 60.-70.ndate stiilis (originaal)asju. Lahe pood. Macba kohta - seal oli 4 näitust. Brecht, vinüülplaadid, mingi kohalik asi ja fotod. Mulle meeldis Brecht. Erinevad asjad, stoori juutes. Lipikud erinevate asjadega mida kuskil teha (karju:"USA naismaadlejad on parimad!" või "vihma sajab", anna kellelegi köieots ja kõnni minema jne). Inimesed lähevad muuseumi ja vaatavad asju nagu poleks neid enne näinud. Neid pole enne nii näidatud. Kohati suht suvalised tavalised objektid (mänguklotsid, pudelid, karbid jne).
Teine mõte, mis tekkis oli, et kõik tuleb läbi proovida. Ringi vaadates tundub, et kõigi maade kunst ongi sellele teele/rajale läinud. Igal maal on oma slaavi, juugend, kandilised asjad.
Miro muuseumi mineku eel otsisime süüa. Muuseumis tegin ülbet trikki ja andsin piletimüüjaneiule Tallinna tasutasõidukaardi ning tegin näo et olen 14. Läbi läks. Natuke olid pärast süümekad... aga noh ma ei plaaninud üldse minna sinna algselt. Kärt ja Lisanna läksid vahepeal Taunoga kuskile. Muuseumis oli lisaks piltidele ka lavadekoratsioone (?) suured kõikuvad vahtplastist pead, klaver mis mängis ja ajas inimesi taga ning igal moel sandistatud klavereid. Elavhõbedapurskkaev (Calder) oli täitsa äge. Maalid nägid välja sellised, et mul tekkis kahtlus kas Miro pole mitte lühinägelik (laiad mustad jooned). Muuseumide juures on tavaliselt lahedad pudipadipoed, ostsin Miro kustuka. Pärast kohtusime taas Taunoga ja jalutasime veidi. Jõudsime botaanikaaia aia taha.
Helene:"Ei, Sirgi, sa ei pressi end läbi." Ja sõjamuuseumi. Militaarmuuseumi sadamapoolsest küljest sai üle aia küünitades (mitte kukkuda) korjata kaktusevilju (hea) ja metsviigimarju (halb). Viimasest - kindlusest - aeti meid pea kohe ära kuna see oli tegelikult juba suletud. Kämpingusse minnes sõitsime funikulööriga (trammrong) ja metrooga ning bussiga. Tauno ja Helene läksid bussis vaidlema. Tauno arvas, et see, et lennukis ei tohi oma toitu süüa on absoluutselt ebaloogiline. Siis nad õiendasid natuke.
Nädala pärast läheme juba koju - ma üldse ei igatse teglikult. Maria andis mulle mu pirni.