Türisalu, Naage, Rannamõisa ja Tallinna matk.20. jaanuar 2008
Olid: Mina, Tiit, Helene, Maria, Paul, Eleriin, Tauno, Liina, Siim
Saime me siis Haabersti bussipeatuses kokku ja sõitsime Naagele. Kuna see on põhimõtteliselt Helene territoorium siis tema juhatas meid kuhu minna. Ühes kraavis kasvas hundinuiasid ja siis me Tiiduga peksime üksteist nendega kuni ma olin üleni valgeid ebemeid täis. Umbes hetk peale seda kukkus Liina mobiiltelefon lompi. Üsna ebatõenäoline koht, kui aus olla. Pärast läks hulga märjemaks. Käisime paaris tee äärde jäänud koopas – vesi tilkus ja muidu oli kena ja meeldivalt lögane. Laululaval tegime ka midagi. Laulsime näiteks. Helene laulis. Laululavast ei jäänud just palju järele.
Edasi läksime loopealsele. Mina hoidsin silmad taimede suhtes lahti, äkki näen midagi ennenägematut. No ja ilm oli ka vastav, täielik aprillikuu. Päike säras ja taevas oli hele-sini-sinine. Loopealne oli kena. Samblamaastik, kadakad ja veidi rämpsu, mis on mitteniikena. Tegime grupipildi mingisuguse kaeviku-kupli otsas. Mingi hetk läksime tee pealt ära kuna tee läks liiga märjaks. Aga ümberringi oli veel märjem. Nii me siis hüppasime mööda pokusid ja põõsasmaranapõõsaid (2. kat!). Siim kukkus kõhuli vette. Ja veidi aja pärast Liina ja Eleriin ka. Plärts. Mina üritasin kõigest väest maranapuhmaste peal tasakaalu hoida. Need ei olnud eriti tasakaalukad taimed. Pigem sirged ja libedad. Aga vähemalt tugevad. Okastraadi alt ronisime ka läbi ja siis seiklesime juba enamvähem kuiva maad mööda vanade sõjaväehoonete vahel, sees, all ja peal. Muuhulgas leidsime müstilise seinajoonise, millel olevat isegi Radissoni hotell olemas. Nii uus siis kohe :P.
Edasi läksime Türisalu pangale. Liina ja Siim läksid Helene vanematega minema. Ja siis alla ning kõndisime Rannamõisa poole. Mere ääres oli palju lohelendajaid ja mõni purilaudur ja üleüldse suvine ilm. Söögipausi tegime ka kuskil luidete vahel.Mingil hetkel läks Tauno kaduma. Tema arvas et ta on meie taga ja meie arvasime, et ta on meie taga, lisaks sai ta veel Eleriini juhtnööridest valesti aru. Helene ja Maria läksid meie ees mingi suvalise auto peale ja said Rannamõisa. Loomulik kadu 5 inimest ehk üle poole. Ülejäänud, peale Tauno, läksid Viti bussipeatusest marsaga Rannamõisa. Muidugi oli Tauno ülivihane... Rannamõisas me nägime kuidas Maria ja Helene läksid bussi peale ja sõitsid koju (nooooooooouu!!!!!).
Mõtlesime, et mis seal ikka ja tiirutasime veidi metsas ning panga peal ja mingi hetk tuli Tauno ka meile vastu. Ta oli pildistanud konni. Jaanuaris! Tõdesime, et kui keegi teine on süüdi siis profülaktika mõttes saan ma ikka õiendada. Imetlesime imemaju ja võtsime suuna Õismäe poole. Tiskre väkk. Hakkas hämarduma. Paul pidas tarvilikuks vedada meid huvitavamalt poolt Peipsi järve. Noo olgu, Harku. Soperdasime veel mudas ja ekslesime poolvamis tänavatel. Siis läksin ma säästukasse banaani ostma.The end.
Olid: Mina, Tiit, Helene, Maria, Paul, Eleriin, Tauno, Liina, Siim
Saime me siis Haabersti bussipeatuses kokku ja sõitsime Naagele. Kuna see on põhimõtteliselt Helene territoorium siis tema juhatas meid kuhu minna. Ühes kraavis kasvas hundinuiasid ja siis me Tiiduga peksime üksteist nendega kuni ma olin üleni valgeid ebemeid täis. Umbes hetk peale seda kukkus Liina mobiiltelefon lompi. Üsna ebatõenäoline koht, kui aus olla. Pärast läks hulga märjemaks. Käisime paaris tee äärde jäänud koopas – vesi tilkus ja muidu oli kena ja meeldivalt lögane. Laululaval tegime ka midagi. Laulsime näiteks. Helene laulis. Laululavast ei jäänud just palju järele.
Edasi läksime loopealsele. Mina hoidsin silmad taimede suhtes lahti, äkki näen midagi ennenägematut. No ja ilm oli ka vastav, täielik aprillikuu. Päike säras ja taevas oli hele-sini-sinine. Loopealne oli kena. Samblamaastik, kadakad ja veidi rämpsu, mis on mitteniikena. Tegime grupipildi mingisuguse kaeviku-kupli otsas. Mingi hetk läksime tee pealt ära kuna tee läks liiga märjaks. Aga ümberringi oli veel märjem. Nii me siis hüppasime mööda pokusid ja põõsasmaranapõõsaid (2. kat!). Siim kukkus kõhuli vette. Ja veidi aja pärast Liina ja Eleriin ka. Plärts. Mina üritasin kõigest väest maranapuhmaste peal tasakaalu hoida. Need ei olnud eriti tasakaalukad taimed. Pigem sirged ja libedad. Aga vähemalt tugevad. Okastraadi alt ronisime ka läbi ja siis seiklesime juba enamvähem kuiva maad mööda vanade sõjaväehoonete vahel, sees, all ja peal. Muuhulgas leidsime müstilise seinajoonise, millel olevat isegi Radissoni hotell olemas. Nii uus siis kohe :P.
Edasi läksime Türisalu pangale. Liina ja Siim läksid Helene vanematega minema. Ja siis alla ning kõndisime Rannamõisa poole. Mere ääres oli palju lohelendajaid ja mõni purilaudur ja üleüldse suvine ilm. Söögipausi tegime ka kuskil luidete vahel.Mingil hetkel läks Tauno kaduma. Tema arvas et ta on meie taga ja meie arvasime, et ta on meie taga, lisaks sai ta veel Eleriini juhtnööridest valesti aru. Helene ja Maria läksid meie ees mingi suvalise auto peale ja said Rannamõisa. Loomulik kadu 5 inimest ehk üle poole. Ülejäänud, peale Tauno, läksid Viti bussipeatusest marsaga Rannamõisa. Muidugi oli Tauno ülivihane... Rannamõisas me nägime kuidas Maria ja Helene läksid bussi peale ja sõitsid koju (nooooooooouu!!!!!).
Mõtlesime, et mis seal ikka ja tiirutasime veidi metsas ning panga peal ja mingi hetk tuli Tauno ka meile vastu. Ta oli pildistanud konni. Jaanuaris! Tõdesime, et kui keegi teine on süüdi siis profülaktika mõttes saan ma ikka õiendada. Imetlesime imemaju ja võtsime suuna Õismäe poole. Tiskre väkk. Hakkas hämarduma. Paul pidas tarvilikuks vedada meid huvitavamalt poolt Peipsi järve. Noo olgu, Harku. Soperdasime veel mudas ja ekslesime poolvamis tänavatel. Siis läksin ma säästukasse banaani ostma.The end.
posted by § at
11:30 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home