Rajaajaja Matkapäevikud ja Muud Mäletsused

Sunday, April 01, 2007

Kohila ja muu
24. märts

Olid:
Maria 'hauka kapsast' Vita, Anti, Tõnis, Rasmus, Laura, Joonas, Sirgi, Ave, Jaan, Tauno.
Hommik algas külmalt ja uduselt, taevas säras see kipspea, mille Paul pidi Tartusse viima aga liiga raskeks põlgas. Osale meist (mina, Maria, Anti, Joonas) algas matk Liiva peatusest. Ave ja Jaan jooksid viimasel hetkel kohale ja kogusid oma väljalõõtsutatud hinge veel terve rongisõidu aja. Teised ootasid meid juba... lillelises kevadvagunis.
Ja siis me jõuame kohale.. ja kõnnime ja kõnnime. Joonas vallutas kooli juures ühe ronimispuu. Ka sõjavägi ei kasvata lapsi täiskasvanuks nagu näha. Täielik suvi on ja peagi on päris paljud T-särgi väel... Tartu suvi ulatub siiagi. Kollased liblikad lendavad. Keegi omab metsa ääres tohutut kogust tuletõrjeautosid. Oleks Helene siin, ta räägiks kus kastis miski voolik käib.
Jõuame siis maja juurde. Selline tavaline 5 korruseline paneelikas. Siseehituselt ühikas, vormilt oleks pidanud tast kasarmu tulema. Seadsime oma baaslaagri/lebola katusele üles. Selleks tuli kõikuvast hõredast puuredelist katusele ronida. Must tõrvapapp kuuma päikse käes mmm. Pidasime piknikku (kellelgi polnud õnneks priimust, kui nüüd meenutada mis Paljassaares juhtus). Joonasel läks kartulisalat kotis laiali. Siis kinnitati köied paari üsna suvalise objekti külge (mingi toru) ja katuseäärele kott, et köied ei hõõrduks (oli veel dilemma et kas kott kinnitada lihtsalt nööriga ümbert või tordikarbi stiilis. Tordikarbi stiil võitis). Siis hakkasime laskuma 5. korruse rõdupaneelilt.
Lisaks meile oli katusel veel kaks inimest. Härra Murov ja üks poisijõmpsikas. Nemad peaasjalikult vedelesid niisama ja midagi huvitavat ei teinud. Pakkusin neile präänikut ja küsisin kas on huvitav päev otsa katusel kükitada. Pidavat olema.
Siis tuli 5 autotäit 'lapilisi', ehk paintballi mängijad. Mahtusime ilusti ära - pool maja ja katus meile, teine pool maja neile. Katuselt avanes hea vaade toimuvale. Laskumisest niipalju, et Laurale hakkas väga meeldima. Vahepeal tegi Maria katusel oma kuulsat mariatoitu... Joonas ronis rõdusid mööda üles. Väga ogar. Aga see, et ta pärast soostus Maria toitu maitsma näitab üles tõelist vaprust. (Karmi Joonase kommentaar Maria toidule:"Võtab silmist vee välja."). Tauno maitses seda ka, kuna ta tahtis ka vapraks saada. Ta arvas, et ta lunastab niimoodi oma patu ehk pikaldase kõrgusekartuses vaevlemise kuskil rõdu äärepeal. Siinkohal avalikustan Maria kuulsa loomingu koostisosad: majonees, ACE jook, kapsas, kookos, leivapuru, küpsisepuru, mingid salapärased nutmaajavad & pattelunastavad koostisosad. Kuskil meist salaja tegi Tõnis seinale suure tigu' gräfiti. Päälelõunal sai laskumisest isu täis, Maria toppis oma kookospähkli korstnasse ja valas oma loominguliselt söödava toidukraamiga üle ning me läksime ära. Eemal oli veel mingeid angaare ja paar põnevusetult väikest koobast. Ja paar mäge, mis ei olnud siiski mõeldud tankide käimalükkamiseks, nagu Tauno lootis. peale mõningast rahva jagunemist läksime Kivikuninga juurde. Oli üks pirakas rändrahn, trepp läks isegi üles. Siis pildistas meid äge tädi suure fotokaga (üldse palju rahvast oli). Läksime ära. Tagasiminnes leidsime prügihunniku, Tõnis tegi endale vibu ja Laura astus mu suusa puruks. Lepatriinuporno oli ka aga sellest me ei räägi. Prillimäel ostsime jäätist, siis ootasime Kohilas veits rongi (Nais Pleiss tõepoolest) ja sõitsime Tallinna tagasi.
Tallinnas me nägime ,oh üllatust, Pillet. Õigemini nägi tema meid. Tundis Joonase kõnnaku järgi ära vms. Ja kuna juba niigi oli palju kõnnitud... otsustasime Anti, Tauno ja Joonasega, et läheks siis jalgsi koju. Läinud.

Labels: ,