HISPAANIA 2006
Sissejuhatus
See on siis minu pikk ja põhjalik matkapäevik, kokku tuli teda 48 lk käsitsi. Seda on kirjutatud telgis ja bussis ja mäe küljepeal. Kohati on seal ka minu enda arvamust jm märkmeid, kuna otsustasin isiklikuma lähenemise kasuks. Loodetavasti see ei häiri kedagi. Nüüd seda kõike ümber trükkides tekkis ka tahtmine veidi siit-sealt kohendada aga otsustasin siiski lõpptulemusena, et ei jäta midagi välja. Hüva lugemist!
2. August
Tallinna lennujaamast läksid lennukile: Anu, Mattias, Marcus, Triinu, Inga, Tuuli, Rasmus, Tõnis T, Sander, Margus Eek, mina Sirgi, Maria, Eleriin, Hlene, Kärt, Meriliis ja Lisanna. Meid tulid ära saatma Paul ja Aki. Aki tõi mulle möödunud sünnipäeva puhul kummikomme. 12.55 lahkusime lennukiga Barcelona suunas. <->Lisanna pidi oma sääsetõrje ballooni maha jätma sest see hakkas piiksuma.
Barcelonas oli meeldivalt soe, vastupidiselt lennukis valitsenud jahedusele. Läbi pilvede nägime Alpide tippe. Barcelonas käisime poes, ostsime toitu... mahlad olid siin jälgid, vähemalt see mille mina sain oli väga tugeva imeliku järelmaitsega. Sidrunijogurt meenutas pigem hapupiima. Pirnid olid normaalsed, ainult neid ei saanud enne söömist pesta. Meriliis tahtis osta kuivatatud banaane kuid sai hoopis krõbuskid, mis lähemal uurimisel osutusid röstitud ubadeks.
Ingal vedas veel vähem, ta ostis vorstid, maitses... ÖÄKA. Ja siis luges, et neil tuleb lasta 15 min seista et keemia hajuks. Need haisesid tal bussis teel Hueascasse pea 4 tundi. Kui me Huescasse jõudsime, oli juba öö. Pisut meenutas olukord eelmise aasta Poolasse jõudmist. Nüüdki hakkasime bussijaamast linna serva suunas kõndima, lootusega ööbimiskohta leida. Sõin ära oma teise lömastatud jogurti. Kõndisime piki okastraadi ja klaasikildudega kaetud müüri, seejärel tänavatel mille ääres ehitati ja veel mõnda aega aia ääres, mille taga oli ehitusplats./Kirjutamist bussis kipub meeldivalt häirima suurte mägede vahel sõit/.
Sättisime end ehitusplatsidevahelisele prügimaale (kõrval oli lutsernipõld) ja magasime ilma telkideta. Siinne taimestik on hämmastavalt okkaline ja torkiv ning meenutab paljuski Argentiinat. Õhtu-öö eineks tegime ühisvarast tomativõileibu. Kõik kohad on täis väikseid valgeid tigusid ja nende kodasid. Öösel suudan mitu korda panna käe millessegi torkivasse, mu madratsi all on prügi. 1 sääsk käis pinisemas aga see oli ka ainuke.
Sissejuhatus
See on siis minu pikk ja põhjalik matkapäevik, kokku tuli teda 48 lk käsitsi. Seda on kirjutatud telgis ja bussis ja mäe küljepeal. Kohati on seal ka minu enda arvamust jm märkmeid, kuna otsustasin isiklikuma lähenemise kasuks. Loodetavasti see ei häiri kedagi. Nüüd seda kõike ümber trükkides tekkis ka tahtmine veidi siit-sealt kohendada aga otsustasin siiski lõpptulemusena, et ei jäta midagi välja. Hüva lugemist!
2. August
Tallinna lennujaamast läksid lennukile: Anu, Mattias, Marcus, Triinu, Inga, Tuuli, Rasmus, Tõnis T, Sander, Margus Eek, mina Sirgi, Maria, Eleriin, Hlene, Kärt, Meriliis ja Lisanna. Meid tulid ära saatma Paul ja Aki. Aki tõi mulle möödunud sünnipäeva puhul kummikomme. 12.55 lahkusime lennukiga Barcelona suunas. <->Lisanna pidi oma sääsetõrje ballooni maha jätma sest see hakkas piiksuma.
Barcelonas oli meeldivalt soe, vastupidiselt lennukis valitsenud jahedusele. Läbi pilvede nägime Alpide tippe. Barcelonas käisime poes, ostsime toitu... mahlad olid siin jälgid, vähemalt see mille mina sain oli väga tugeva imeliku järelmaitsega. Sidrunijogurt meenutas pigem hapupiima. Pirnid olid normaalsed, ainult neid ei saanud enne söömist pesta. Meriliis tahtis osta kuivatatud banaane kuid sai hoopis krõbuskid, mis lähemal uurimisel osutusid röstitud ubadeks.
Ingal vedas veel vähem, ta ostis vorstid, maitses... ÖÄKA. Ja siis luges, et neil tuleb lasta 15 min seista et keemia hajuks. Need haisesid tal bussis teel Hueascasse pea 4 tundi. Kui me Huescasse jõudsime, oli juba öö. Pisut meenutas olukord eelmise aasta Poolasse jõudmist. Nüüdki hakkasime bussijaamast linna serva suunas kõndima, lootusega ööbimiskohta leida. Sõin ära oma teise lömastatud jogurti. Kõndisime piki okastraadi ja klaasikildudega kaetud müüri, seejärel tänavatel mille ääres ehitati ja veel mõnda aega aia ääres, mille taga oli ehitusplats./Kirjutamist bussis kipub meeldivalt häirima suurte mägede vahel sõit/.
Sättisime end ehitusplatsidevahelisele prügimaale (kõrval oli lutsernipõld) ja magasime ilma telkideta. Siinne taimestik on hämmastavalt okkaline ja torkiv ning meenutab paljuski Argentiinat. Õhtu-öö eineks tegime ühisvarast tomativõileibu. Kõik kohad on täis väikseid valgeid tigusid ja nende kodasid. Öösel suudan mitu korda panna käe millessegi torkivasse, mu madratsi all on prügi. 1 sääsk käis pinisemas aga see oli ka ainuke.
posted by § at
12:50 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home