Üritus: 1 päevane matkaüritus
Eesmärk: matk, kus põhirõhk ei ole matkamisel kõndimise tähenduses vaid matkaklubi alalhoidmisel ja liikmete omavahelise kommunikeerimise jätkumise tagamisel /Maria Vi(iiiiiiii)ta/.
Aeg: 26. november
Koht: Aegviidu
Inimesed: Triin, Sirgi, Triinu, Tuuli, Ave, Aile, Jaan, Anti, Maria, Tõnis, Tauno, Eleriin, Paul, Kärt, Lisanna.

Kui mina ja Triin rongiga Aegviitu jõudsime, olid ülejäänud alles tulema hakanud. Ootasime neid bussipeatuses, ilm oli veidi niiske ja irooniliselt mõtlesime, et hääletaks Tartusse tagasi. Ei hääletanud siiski. 45 minuti pärast saabus ka nn Tallinna-osakond. Esimene käik oli poodi, toidu järele. Kaarti meil vist ikkagi polnud, igatahes kujunes edasine marsruut kahtlaselt tuttavaks. Isegi baromeeter oli sipelgapesa juures veel alles. Sooja oli 8C, õhurõhku ei mäleta. Korraks läks kogu rahvahulk valet teed pidi ja siis murti läbi võsa õigele rajale tagasi.
Torn oli ikka alles, veidi viltu nagu ilmselt ennegi, kõrge roostes ja tippupidi pilvedes. Enamus rahvast ronis ka peale esialgset kahtlemist torni, tippu tõsi küll kõik ei jõudnud. Arvestades ilmaoludega, ei olnud kõikumine üldse eriti märkimisväärne, tuul muidugi puhus.. Ülevalt avanes vaade uduhämusse mattunud ümbrusele, raagus metsale ja üpris rohekatele (!) heinamaadele. Triin tootis lund - ta leidis olevat naljaka alla sülitada ja vaadata kuidas ila metsa poole hõljub. Maa pealt leiti raketike - sinine tolmuimejakest. Vanaaegne. Rämpsu oli juurde toodud.
Edasi lahkusime järve äärde, teel leidsin ma oma elu esimesed kukeseened. Üks nägi välja, nagu oleks talle aju peale kasvanud. Teisega sai Tauno õnnelikul kombel pihta veidi andestamatu fotofriikluse pärast. Mingi hetk esisime Triinuga (Tekko) ja Taunoga ära. Tauno oli leidnud mingid põnevad limaseened ja meie mõtlesime kuidugi mida jaburat saaks nendega ette võtta. Teised ei võtnud muidugi meie helistamist eriti tõsiselt, neil oli vene keele rääkimise tuju ja Maria tegi presentatsiooni (ei saandki aru milles see täpselt seisnes). Igatahes Triin poetas kummikommilikud limaseened talle pärast pihku, teenides ära ehtmarialiku röögatuse.
Otsisime kohta (Änni järv) ja pidasime piknikku. Tõnis+Maria suutis toota üsna kange sookailutee. Anti käis jalgupidi vees ja leidis, et külm on, mina testisin ajuga kukeseene ujuvust. Paul tegi suppi (mida eriti süüa ei tahetud) ja Tauno jagas kõigiga oma suurt kotitäit küpsisepuru. Tauno hüppas ja kalpsas katsetamaks maapinna vetruvust. Tõnis ning Maria sidusid Anti koti tamiiliga kännu külge... Anti tõmbas tamiili katki. Hooaja viimane sinikas, leitud Aegviidust.
Ülejäänud supp rändas põõsasse ja kiirustasime tagasi, vahepeal küsisime teed kepikõndi harrastavalt tädilt ja veidi (olgu päris palju, vahepeal tehti isegi nooli mudasse) hajuva reana jõutigi rongile. Tallinna osakond lahkus, 4 minutit hiljem ka Tartu oma.