Laagri vol 2

Nagu vanarahvas Paul ütles, kui ronima ei saa, siis mine koopasse! Ehk siis kell 17.00 oli plaanis Astangule ronida aga vihma sadas. Koobastes teatavasti ilma pole, seega valmis kiire MSNivestluse käigus plaan minna uuesti Laagrit avastama. 17.36 Vana-Pääsküla. Kohal olid: Maroonas, Paul, Eleriin, Sirgi, Silja, Tauno ja Aki. Kõigil olid lambid või tõrvikud ja 75% omas ka kummikuid.
Esimese koopana võtsime ette selle, kus juba varem käidud. Paul leidis enne koopasseminekut sealt miski põlenud nuku, mida Silja või Aki kassilaibaks pidas. Seejärel koobas – prooviti kaasavõetud tõrvikuid (Eleriinil oli aromatiseeritud lambiõli, mis allaneelamisel kahjustab kopse). Seekord taipasime ka koopapõhja katvast killustikust padrunikesti otsida (mina leidsin 4 tükki /vene 7.62 mm/). Seal koopas olid laes ka „poomiskonksud“, tegelikult käisid seal küljes elektriliinid.
Järgmine oli veekoobas. See osutus üpris märjaks ja üsna mõttetuks, midagi huvitavat seal polnud. Või kui oli, siis me ei saanud seda teada sest mingil hetkel läks vesi liiga sügavaks. Vesi läks kummikutesse. Paul oleks ühel pool äärepealt vette kukkunud (usu, kui sulle öeldakse, et vesi on sügav!) kuid päris üleni sulpsu keegi ei teinud. Kilekotid ja tagavarasokid kulusid marjaks ära sellegipoolest... ja üldiselt kui jalad juba märjad, läks liikumine märksa kiiremini.
Lisaks uurisime väljas veel mõnd pisemat objekti (paraadplats pildiga, millel olev silm osutus Lenini kõrvaks) ja üht suurt maja mille peal Joonas oma ronimistehnikat demonstreeris. Mina kasutasin lihtsalt juhust vahetada sokid kuivemate vastu ja kallata üleliigset vett kummikutest välja.
Ühest keldrist leiti kummalist punast ollust (mingi värvimuld ma pakun) mis määris ära mõne inimese (Maria nina, Joonase käed jne). Maria leidis kuskilt mingit kiviaegset suusamääret ja mökerdas sellega ära Eleriini taskulambi ja kattis üsna paksu kleepuva kihiga Pauli noa käepideme. Üldiselt oli igal pool meeletus hulgas igasugu kola ja prahti (ja Maria leidis suusa) kuid selle segadiku keskele oli ära eksinud üksikuid anemoone ja nartsisse, lisaks õitsevaid kirsi-, õuna- ja pirnipuid. Üht koera nägime ka. Ja kaht väga noort rullnokka, kes oma rolleriga ringi sõitsid. Teel edasi jagas Aki ära oma õe küpsetatud saiakesed (mis olid head, aga sellest me ei räägi). Edasi tuli koerte varjupaik, mis oli maha jäetud alles hiljuti. Seal vedeles hulgaliselt suuri luid (jah koeri söödetakse mammutitega) ja mõni kuut. Umbes üle saja. Joonas ronis ühte kuuti ja me panime ühe vägeva sääreluu talle juurde. Täitsa koer. Siis uuriti läbi selle asutuse peahoone, kus olid puurid ja peegel ning ühed kunstlilled isegi. Pärast seda lahkus meie seltskonnast Aki (millegipärast koos tõrvikutega). Muu rahvas võttis ette veel viimase koopa (mis oli kõige suurem, kolmekorruseline vist, ehk siis komandopunkt). See oli üpris muljetavaldav oma mõõtmetega. Ma kujutan ette, et pole just kerge toppida maa alla koolivõimlast suuremat saali. Kui me lahkusime, oli kell pool kümme. Mõni tahtis koju saada, et eurovisiooni vaadata.
Selle koha pilt http://www.naginar.ee/martti/Laagri%20komandopunkt.jpg
Meie tegime sellise tiiru:
sissepääs puhvet - vana komandopunkt – sissepääs - allveelaevnike side - koerte varjupaik – komandopunkt
10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1, 0, -1...